Lagle Colombias: September 2009

Just sai tagasi tuldud nädal aega kestnud yfu tuurilt, kus külastasime erinevaid koole ja rääkisime kõigest vahetusõpilasteemast.. oli tore, isegi väga tore.. nägin niipalju erinevaid koole, mõned õpilased, koolid, õpetajad olid üli armsad... leidus muidugi igasuguseid, haha.. eriti lahe oli see kui sa tunned et kedagi nagu tegelikult ka huvitab see mida sa räägid. Seda juhtus õnneks päris palju. Ja veel lahedam on see kui sa kuuled, et keegi tahab minna Colombiasse. Ma ütleks sellepeale, et mineeee! kindlalt kui vaid võiamlus on. See oli mu elu parim otsus sinna minna ja kahetseda pole mitte mitte midagi... ma ei oska midagi muud öelda, ma nii armastan ja nii igatsen colombiat.. ma igatsen kõike sellest kaunist päikselisest õnnelikust riigist. Kui mul oleks võimalus läheks ma kohe tagasi. See aasta möödus nii ruttu ja niipalju kalleid inimesi jäi maha. Ma ei jaksa ära oodata millal keegi mulle külla tuleb ja millal ma ise sinna uuesti saan. Muusikat kuulates ja vanu pilte vaadates tulevad sõna otseses mõttes pisarad silma.. ja alati kui oma pere või sõpru kedagi skypes näen ja me rääkima hakkame siis räägime kõik üksteist surnuks... nii palju on meie elu muutunud ja niipalju klatsi on rääkida ja igasuguseid seiklusi ja lollusi mis kõik tehtud, pidusid mida maha peetud, suhteid, skandaale, ja muid kummalisi jutte.. haha
Apppi, seda kõike mida annab igatseda on lihtsalt niipalju.. maitsvad toidud, sajad erinevad eksootilised puuviljad, need mahlad..mmm..
ma igatsen seda et mul oli alati voodi tehtud, pesu pestud ja toit laual mind ootamas.. ma igatsen oma kalleid teenijaid, ilma kelleta on elu palju raskem..
Ma igatsen et mu pere mind alati kallistas ja musitas ja mind õnnistas välja minnes:D et ma sain igahetk nende peale loota, neile helistada , igalepoole järgikutsuda jne.. nad olid parimad
Ma igatsen oma kooli, kus õpetajad oli nagu sõbrad, kus õpilased teatsid kõik teineteist ja käisid koos väljas jalkat mängimas ja nädalavahetusi kõik koos..mõnikord isegi õpetajatega pidutsemas.. isegi kooli preestriga sai jalakat mängitud ja koos mõnikord kooli kohvikus krõpse söödud ja cocat joodud ... hahaha see nii naljakas nüüd tagant järele mõeldes.. haha.. koolis oli lihtsalt nii lebooo.. skandaale oli palju, aga vähemalt lisasid pisut põnevust igavasse argiellu.. kõik need usuhullud ja aidsi vastased kes meil rääkimas või karjumas käisid ei unune vist kunagi..
Ma igatsen seda soojust, seda päikest.. neid basseine, huhh.. kõik seda mõnusat
Ma igatsen muusikat, pisar tuleb silma kuulates vanu häid laule.. kõik toovad kaasa niipalju mälestusi
Ma igatsen neid pidusid, pole olemas kuskil nii lahedaid pidusid kui colombias.. ausalt.. see on lihtsalt parim, need diskoteegid, need tantsud.. eriti salsa..
ja ma ei hakka rääkima kohvist, mis on seal lihtsalt maailma parim.. Juan Valdez- i nevadod panevad suu vett jooksma kui neile mõtlen..
ja ma ei saa mainimatta jätta neid inimesi.. need mehed on seal lihtsalt maailma kõige ilusamad. Ja kõige viisakamad keda ma tunnen.. need jutud libedatest ja pealetükkivatest pervertidest kuuluvad küll teiste riikide alla sest colombias sellist asja ei esine.. nad on lihtsalt kõige hoolivamad ja armsamad..
ja see kuidas kõik inimesed koguaeg naeratavad.. ja tõesti nad naeratavad sest nad on õnnelikud.. see riik on täis armastust, iga päev on täis päikest ja naeru.. egas muidu nad maailmas õnnelike rahvaste edetabelis esikolmikus poleks.
Ma igatsen tohutult oma sõpru. Nad on parimad ja jäävad igaveseks mu südamesse.
Ahh, mida ma ikka seletan.. see kes pole kunagi Colombias käinud ei mõista mind..
Mina aga olen armunud sellesse riiki koos kõigi selle riigi murede ja rõõmudega... mu süda on rebitud kaheks, pool sellest jäi maha sinna. Pole ausalt olemas ühtki riiki kellele ma veel nii suure osa oma südamest eraldaks.

Ainus risk, mille sa võtad, kui lähed Colombiasse on oht sellesse riiki nii kiinduda, et enam tagasi tulla ei tahagi.
http://www.youtube.com/watch?v=qzZe0gcc0eY

Ma lisan lõpetuseks veel mõned pildid, mis said viimastel nädalatel seal tehtud:

Käisime Parque del Cafes.. koos Herrerade perega. See on maailma suurim kohvipark. Mitte suur istanduste park, vaid meelelahutuspark, kus on kohviteemalisi asjandusi.. lõbustuspargi atraktsioone ja absoluudselt kõike võimalikku. Tutvustatakse kohvi ajalugu ja kasvatamist näeb, saab proovida erinevates kohtades kasvanud eri kohvide maitseerinevusi ja saab osta kaasa hulgaliselt kohviteemalist nänni ja ülimaitsvaid maiustusi. Varusin oma perelegi sealt purgi cafequipet- ehk kohvimaitselt arequipet, mmmm...siis tutvustati seal veel orhideede ja üldse colombia lillede teemasid, mingite hullude etenduste kaudu :DVaimustavalt ilus ja põnev koht oli see.

Nii need kohvitaimed kasvavad..

Park oli hullult suur ja mitmeid vahemaid tuli sõita mööda õhku või värviliste rongidega..

Mina koos mehega, kes üritab Juan Valdezi maskott vist olla.. haha, igatahes näitab ta ära milline üks kohvikorjaja välja näeb kui tööl käib.

Tädil oli seal mingi restoran ja siis saime seal tasuta süüa.. pildil siis Patacon con la Trucha ehk siis midagi paremat ei oskaks söögiks tahtagi

Mingi suvalise kohvifarmeri armas majake..

Pilt näitab milline oli tuju :)

Kallis kohvitööline..

Siis veel käisime nende pere ja sugulastega veel ühes pisikeses värvikirevas külakeses Salentos, et suveniirikesi kaasa osta Eestisse..